Eesti

Kas oled hädaolukorras? Kas vajad kohest abi? Kas kellegi elu või vara on ohus?

112

Helista 112, kui vajad kiiret abi. Helista 112, kui Sina või keegi Sinu läheduses äkitselt haigestub või satub raskesse õnnetusse. Helista 112, kui on puhkenud tulekahju või vajad mingil muul põhjusel kiirabi, politsei või tuletõrje abi. 112 on hädaabinumber, millele saab helistada nii laua- kui mobiiltelefonilt, kus iganes Sa ka viibid.

Kui helistad 112, vastab Sulle SOS hädaabikeskus. SOS operaator võtab kõne vastu ja küsib Sinult:

  • Mis on juhtunud?
  • Kus see on juhtunud?
  • Milliselt telefoninumbrilt Sa helistad?

Püüa rahulikult kirjeldada, mis on juhtunud, ja vastata küsimustele. Kes vajab abi ja miks? Kas kellegi elu või tervis on ohus? Kas on tarvitatud vägivalda? Kas on vigastatuid? Kui palju ja millised on vigastused?

SOS operaator on sunnitud esitama küsimusi, et otsustada, millist abi vajatakse. SOS operaator võib vajada lisainformatsiooni ka siis, kui kiirabi, politseipatrull või tuletõrjeüksus on juba teel. Seetõttu jää mõneks ajaks liinile ning ära lahku sündmuspaigalt.

SOS hädaabikeskuse mehed ja naised vastavad kiiret abi vajavate inimeste kõnedele. Kõik SOS operaatorid valdavad rootsi ja inglise keelt. Seega proovi ise või kellegi teise kaasabil seletada rootsi või inglise keeles, mis on juhtunud. Siis saab SOS operaator kõige operatiivsemalt saata välja vajamineva abi. SOS hädaabikeskus võib võtta appi ka tõlgi, kuid hädaolukorras ei pruugi selleks aega olla.

112 on riiklik hädaabinumber. Vaid ühe telefonikõnega on Sinu käsutuses kõik meie ühiskonnas olemasolevad päästeteenused. Kuid helista 112 ainult siis, kui oled akuutses hädaolukorras ja vajad kohest abi. Kui olukord ei ole tõsine, võib Sinu kõne tõttu hilineda elulise tähtsusega abi neile inimestele, kes on sattunud raskesse õnnetustesse või on muul moel suures hädas.

Kui Sinu mure ei ole nii kiireloomuline, helista telefoniraamatu kaane siseküljel toodud kohalikele abinumbritele.

SOS operaatorid vastavad numbrile 112 ööpäevaringselt nii töö- kui puhkepäeviti. Kõned numbrile 112 on tasuta. Hädaabinumber on 112 terves Euroopas.

Soovitame käesolev info välja printida ja riputada üles kodus, töökohas või koolis.

116 000 – kadunud laste abitelefon

Rootsil on ühe EL-i liikmesriigina kohustus hallata EL-i abitelefoni kadunud lastest teatamiseks. Abitelefon 116 000 peab olema kättesaadav ööpäev läbi ja aasta läbi, sõltumata sellest, millises EL-i riigis viibitakse, kui selline sündmus aset leiab.

Nii toimib abitelefon 116 000

Abitelefonil 116 000 saate ööpäev läbi: 

  • teatada oma lapse kadumisest
  • teatada kadunuks tunnistatud lapse kadumisest
  • teatada eksinud või perest kaugele läinud lapsest
  • otsida teavet oma kadunud lapse kohta

Pange tähele, et kadunud või leitud lapsi puudutavates küsimustes võite helistada ka hädaabinumbril 112. Lapseks loetakse noorem kui 18-aastane isik.

Ärge valige numbrile 116 000 helistamisel suunakoodi. Helistamine on tasuta.

SOS-operaatorid käsitlevad 116 000-kõnesid 112-kõnedena, kuid esitavad küsimusi kindla küsitlustoe alusel. Sissetulevad juhtumid edastatakse politseile. SOS-operaator esitab ainult mõne küsimuse enne kõne suunamist politseile, kes viib läbi juba põhjalikuma küsitluse.

SOS-operaatorid räägivad rootsi ja inglise keelt. Muu keele vajaduse korral on juurdepääs tõlketeenustele ööpäev läbi. Sõltuvalt keelest võib kuluda mitu minutit, enne kui vastava keele tõlk leitakse.


Taust

16. detsembril 2013 asutati Rootsis abitelefon 116 000. Sotsiaalministeerium vastutab abitelefoni 116 000 eest Rootsis ja on SOS Alarmi ja justiitsministeeriumi vahelise hädaabilepingu kaudu määranud SOS Alarmi teenusepakkujaks.

- Me töötame koos mitme toimijaga nii lasteküsimustega tegelevas avalikus sektoris kui ka vabaühendustes eesmärgiga koos teenust edasi arendada. See puudutab kõigi eri toimijate teadmiste kasutamist ja tagamist, et abitelefonil oleks oluline roll kogu meetmekompleksis, lausub Gunnar Bergström, SOS Alarmi teenustejuht.

Abitelefon 116 000 on praegu (juunis 2015) juurutatud kõigis Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Soomes, st: Belgias, Bulgaarias, Küprosel, Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Kreekas, Iirimaal, Itaalias, Horvaatias, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias, Hispaanias, Rootsis, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Ungaris ja Austrias.

Teave abitelefoni 116 000 kohta EL-is

Universaalteenuse direktiiv nõuab, et EL-i liikmesriigid peavad:

  • edendama 116-erinumbrit
  • veenduma, et 116-numbrit saaksid kasutada ka puuetega lõppkasutajad
  • veenduma, et kodanikke teavitatakse 116-numbri olemasolust ja kasutamisest, iseäranis inimesi, kes reisivad EL-i piires
  • tagama, et kodanikel oleks kadunud laste abitelefonile 116 000 juurdepääs